kuus_energiatarbijatUntitled

Graafikus on ära toodud 6 põhilist elektrikulu allikat, mis selgelt eristuvad oma tarbimismahult teistest tarbijatest. Rahasse ümberarvestatult oleme viimase nädala jooksul 48.30 vähem elektrit kulutanud. Selle efekti saavutamiseks oleme raha kulutanud 1615.- (+bens ja aeg muidugi). Sama elektritarbimise juures tasuks üritus end ca 8,5 kuuga ära.

Vannitoa põrandaküte sai alaliselt sisse lülitatud alles esimese nädala keskpaigas (5-sel skaalal umbes 3 peale). Edasisi tõuse tekitasid kuumemad vannipäevad ning päevad, mil unised lapsed hommikul nupu kohe põhja keerasid (lootuses veel natuke soojemal põrandal lesida) ning meie seda enne lõunat ei avastanud. Selgitasime, et pk annab aeglaselt tulemust. Viimasel nädalal fikseeris Tõnu põrandakütte maksimumi 4 peale. Püüame kujundada harjumust, et WC-vannitoa “uks kinni ja tuli kustu!”

Boileri ülioptimistlikku tulemust ei saa esialgu usaldada. Eelmisel nädalal ca 1 ööpäev vooluvõrgust väljas enne läbipesu, puhastuse käigus reguleeriti maksimum 5 skaalal 4,5 pealt 3,5 peale ning nädalavahetusel suurt vannipäeva ei toimunud. Käisime saunas. Boilerile ei ole veel soovitatud öise kütte režiimi (ehk taimerit) paigaldanud. vt ka https://minuenergia.wordpress.com/2009/10/27/muutused-energia-rindel/

Valgustite esimese 3 nädala tulemused on statistiliselt tuletatud, kuna alguses ei olnud põrandaküttel eraldi arvestit ja mõlemad põhinevad elektri üldkulu näitudel. Kahe viimase nädala jooksul oleme asendanud 5 kõige enam põleva lambi pirnid vähemtarbivate vastu. Kui nüüd veel külma trepikoja lakke ühe vinge kobarakujulise LED-pirni leiaks (kommentaarist lugesin, et leiab e-kaubanduse vahendusel) siis oleks põhilised põlejad kaetud. Tuleb tunnistada, et mitte kõik need lahendused ei saa olla jäädavad. Esteetilistel põhjustel.

Elektripliit tarbib omajagu, kuid on passi järgi ökonoomsest klassist, suht uus asi ja praegu ei näe ma sügavat mõtet selle kuluga midagi ette võtta.

Teler ja teised tarbivad el.pliidiga võidu. Põhiliselt muidugi vana kineskoopteler. Väike langus on saavutatud sellega, et koolilapsele on põhjalikult selgitatud vajadust see välja lülitada, kui enam ei vaata. Samuti on kõik “teler ja teised” tarbijad nüüd lülitiga pikendusjuhtmes, ehk siis ööseks ja mõneks tunniks päeval ka ooterežiimist välja lülitatud. Kas uus teler oleks ikka kokkuhoid? Töökindlusele mõeldes olen hoopis plasmatelerite kvaliteeti, näitajaid ja hindu vaatama hakanud, sest mis kasu on vähem energiakulukast LCD pildikastist, kui käiteks põrkepalliga üks kogemata vastu ekraani läinud kõps selle igaveseks õhtale viib?!

Küttepumbad olid oma reaalselt kulukuselt ja sellele järgnenud languse efektilt kõige suuremad üllatajad. Nende abil hakkab katelpliidis kuumutatud vesi väikses keskküttesüsteemis tsirkuleerima. Reaalne kasu on pumpadest ca 4-6 tunni jooksul alates kütmise algusest. See sõltub küttematerjalist, nt puitbrikett hõõgub kauem kui tavaline puu. Ka küttepumpadele panime lülitiga pikendusjuhtme, ehk siis enamuse ööpäevast need nüüd voolu ei tarbi.

Graafiku laugjamad kaared tulevad sellest, et me püüame võimalusel kohe vähem kulutada (nt 4. nädala poolepealt küttepumpade lüliti) mitte ei oota ära järgmist “tõehetke päeva”. Ülejäänud tarbijate kasutamine on kas väga stabiilne (külmik), väga väike ja stabiilne (lastetoa öölamp) või väga väike ja suvaliselt kõikuv (õmblusmasin).