Tunnen, et võlgneme kirjelduse sellest selle kohta, mis Tartu kodus energiatarbimise vähendamiseks on viimasel nädalal ette võetud. Seda kõike proovime teha situatsioonis, et meie tavapärane elukvaliteet ei kannataks.

Esiteks võtsime vaatluse alla oma suurimad tarbijad: vannitoa põrandakütte, boileri, valgustuse, elektripliidi, küttepumbad ning televiisori koos digiboksiga. Vt ka https://minuenergia.wordpress.com/2009/10/18/autasude-jagamine-tartus/.

Põrandaküte on meil juba pikka aega pidevalt sees olnud (suvel muidugi lülitame välja) ning mehaanilise juhtpuldi näidu 3 juures on ruumi temperatuur 20-21°C, mis piisavalt mõnus. Siinkohal muud suurt kohe ette võtta ei oskagi. Katsume jätkuvalt ust hoolikalt kinni hoida, et kass seda omatahtsi ei saaks lahti kribida. Avastasin, et põrandakütte juhtnupu all on sellised kaks plastikrõngast, mille liigutamisel saab piirata nupu liikumist nii, et seda ei olegi võimalik (kogemata) maksimumi peale kruttida. Seda on ikka juhtunud, et avastame põranda nii kuumana, et paha peale astuda. Otsustasime, et maksimum näit on edaspidi 4. Eks järgmisel vannipäeval kraadime, mis see Celsiuse järgi on.

Boilerit sai juba eelmisel nädala täielikult spetsialisti poolt puhastatud. Vt ka https://minuenergia.wordpress.com/2009/10/21/boileri-puhastamine/ Mitmest kohast on kuulda olnud, et ega olulist energia säästu puhastamine ei anna, kuid pidavat pikendama boileri eluiga. Eks seegi ole tore näitaja, kui see rahasse panna. Boileri puhastamise käigus selgus, et küttekeha termostaat oli seni 5 võimalikust asendist 4,5 peal. Hooldusmehe abiga keerati see nüüd 3,5 peale. 10 tundi hiljem mõõdame temperatuuri so 47-48° C. Kahjuks unustasime mõõta vee temperatuuri eelmise seisuga. Samas kasutusmugavus pesemisel pole halvenenud, mis on ka oluline näitaja. Täiendava muutusena on kaalumisel olnud taimeri lisamine boilerile, (kütta ainult öise elektriga) kuid selles osas on vastukäivad seisukohad. Mõtleme veel.

Lugemislamp_enne Lugemislamp_nüüd

Lugemislamp enne ja nüüd

Valgustus on valdkond, mis hetkel kogu Eestimaal vist kõige enam jutuainet pakub, seoses hõõglampide kaotamise kampaaniaga. Samas on valgustus see, mille muutused kõige enam otseselt silma paistavad ja seega tundub, et sealt on kõige suurem võit võimalik. Pean tunnistama, et ma isegi oleksin enne mõõtmisi pakkunud valguse osatähtsuseks meie kodu energiatarbimises pigem 20%! Senise mõõtmise käigus on see näitaja ca 8,5%, seda kõige pimedamal ajal – sügisel! Oleme läbi käinud Tartu kõik suuremad ehituspoed ning soetanud 11 erinevat sorti lumipirni st kompaktluminofoorpirni ja 2 erinevat halogeenpirni (väidetavalt hõõglambist 30% säästlikumad) . See, kuidas pirni valida on hetkel selline teadus, et sellest pajatame veel eraldi. Siinkohal lähtusid meie valikud sellest, et proovime leida sobivad lumilambid ruumidesse, kus võiks pidavalt mõnud üldvalgus olla. Nii on meil nüüd esikus Osrami lumipirn 8W-2500K-470Lm endise 40W hõõglambi asemel. Pirn küll natuke pikem kui hõõglamp, aga see ei häiri. Valgus igati mõnus, soe ja piisav. Köögi laes olid meil lihtsalt kolm suure läbimõõduga 40 W pirni. Siia leiame küll väliselt sarnased suured pirnid (firma Feron 15W-2700K- 900Lm), kuid valgusvoolt vastavad need pigem 60W hõõglambile. Kolm sellist pirni laes on liiast ja lakke jätsime praegu 2. Katse ajal kannatame ära, kuid esteetiliselt pole see lahendus.  Elutoas on 8x40W küünlakujulise pirniga lühter. Prooviks soetatud firma Wodmeng küünlakujuline lumilamp (9W-2700K-350Lm) ei anna oodatud tulemust. Liialt suur ja kobaks.  Teiseks katsetame Osrami 28W halogeenpirni (väidetavalt võrdne 40W hõõglambiga). See tundub sobivat. Lisaks paistavad need isegi rohkem küünla moodi, kui lühtris seni kasutatud tavalised matt pirnid. Siinkohal saab halogeen lisapunkti, kuna on timmertatavad. Üks prooviks ostetud väikse sokliga, kuid suure klaasiga lumilamp leiab kasutuse ka diivani juures ajutises lugemislambis. Tunnistame lahenduse sobivaks isegi olukorras, kus pirn kuplist poolenisti välja paistab. Huvitav ja valgus piisav. Las põleb. Lastetoas asendame laelambis hõõglambid veidi säästlikumate halogeenpirnidega. Lumilambid sobiks oma võimsuse tõttu ka sinna, sest elu on näidanud, et enamasti seal valgus põleb, kuid neid lülitatakse mänguhoos sagedamini sisse-välja kui mujal ruumides. Tegelikult on tore, et mõnel on juba käe sees toast lahkudes valgus ära kustutada!

Küttepumpadele, telekale koos digiboksiga ja seni pidevalt vooluvõrgus olnud läpaka laadijale läheneme ühe meetodiga – paigaldame on-off lülitiga pikendusjuhtmed. Nüüd on neid tarbijaid jõudehetkedel mõnus lihtsalt vooluvõrgust välja lülitada. Lihtne! iks me seda juba varem ei olnud teinud? Vist inimlik laisuks? Või teadmatus?

Lülitiga_pikendus_3Lülitiga_pikendus_1Lülitiga_pikendus_2

Homme õhtul võtame taas vattmeetrite näidud (6 nädalat mõõtmise algusest) ning eks siis näe, kas pere seniste käitumisharjumuste muutused ja mõned korterisse paigaldatud lumilambid on ka märgatava „jõnksu“ jätnud energiatarbimisgraafikusse.