Eesti Ekspressi kommentaaridest (http://www.ekspress.ee/2009/10/14/varia/45516-eksperiment-kuidas-vahendada-elektriarveid) võib välja lugeda, et on tagumine aeg asuda hõõglambile alternatiivseid valgusallikaid otsima. Emotsionaalsed järelhüüded 100w pirnidele septembri alguses tõid lagedale palju poolt ja vastuargumente. Võtame siinkohal eelduseks, et me ei arvesta hõõglambi kui soojusallikaga. Samuti pole me nõus tegema järeleandmisi üldvalguse hubasuses – ehk siis hakkame otsima kompaktluminofoorlampe (edaspidi kompakt- või lumilambid), mida saaks kasutada olemasolevates valgustites. Ja ilma, et kodustel haiglaselt sinist jumet tekiks!
Iseseisvat lugemist leidsin http://www.silman.ee/?grp=el&pid=5. See on kokkuvõtlik tõlkematerjal Osrami kodulehelt (EL direktiivist tulenevad muudatused, otsesed soovitused, mida kasutada hõõglampide asemel, 7 müüti kompaktlambi kohta ja nende murdmine, säästukalkulaator jne). Kas reklaam? Jah, kindlasti, kuid positiivse teavitamise mõttes. Ometi ei ole ma leidnud teistelt tootjatelt sarnast eestikeelset lugemist. (See on nüüd koht, kus teiste kompaktisarjade maaletoojad võiks julgelt meie blogi kommenteerida ja omi võrgulehekülgi soovitada! J) Philipsi rahvusvahelisel kodukal on ikoonidega abimees, mis aitab 7 sammuga leida nende toodete seast hõõglambile säästvama asendaja. http://www.lighting.philips.com/microsite/homelighting/gb_en/ (eesti keelt valikus ei olnud).
Väga hea kokkuvõte märgenduse jt nõuete teemal asub aadressil http://puhaselu.blogspot.com/ (postitatud 25.09.2009), kus on ära toodud hõõglambi võimsuse vastavustabel kompaktlambilt nõutavale valgusvoole luumenites (Lm). Blogija Tommy on asja uurinud otse Tarbijakaitse- ning Tehnilise Järelvalve Ametist. (Pikemalt teemal säästulambid veel http://www.tka.riik.ee/index.php?id=12549&highlight=s%C3%A4%C3%A4stulamp )
Puhta elu blogis leiab vahekokkuvõtte Soome “Aamulehti” ja “Messi Sähkö Oy” koostöös läbiviidud (või tõesti veel käimasolevast?) 10 lambi kestvusmaratonist (14.09.2009). Samuti LED lampidest (23.09.2009 kl 13:44).
Oma isiklikud skeptilised kommentaarid kompaktlampide kohta jätan siinkohal kirja panemata. Ütleme nii – me tahame leida oma koju head ja säästvat valguslahendust, mis tekitaks sama õdusa olemise nagu see meil praegu on.
minu energia 
16 kommentaari
Comments feed for this article
20/10/2009 kell 11:22 e.l.
Volli
Osramil on ka väga ilus leht valmis küpsetatud lampide valimiseks.
http://www.osram.com/osram_com/Tools_%26_Services/Calculators_and_Consultants/OSRAM_Light-a-Home/index.html
20/10/2009 kell 3:58 p.l.
Toomas Laasik
Ma jagaksin paar enda mõtet LED ja floresents (lumivalgustid, nagu siin kutsutud) valgustite kohta. Üldiselt on LEDid minu arvates paremad kui igasugused floresentslambid. Ma loetleks üles, miks ma nii arvan:
* Floresentslambid töötavad nii, et kõigepealt paisatakse elektroni lendu, mis panevad merkuuriumi aurud ultravioletvalgust eritama (jah, seesama mis päikesepõletust tekitab). Fosfor aga “muundab” selle nähtavaks valguseks. Võrreldes seda LEDi ehitusega, siis LED sisaldab sisuliselt ainult räni, vaske, plastikut ja muid sarnaseid ohutuid asju. Kui floresentslamp katki läheb, siis tuleb kõik see keemia välja, aga LEDiga ei juhtu midagi, sest midagi vedelas ega gaasilises olekus seal pole.
* Floresentslampide eluiga on küll pikem kui tavaliste lampide oma, aga seda ainult juhul kui neid sagedasti sisse ja välja ei lülitata. LEDidel seevastu seda piirangut pole ja samuti on nende eluiga tüüpiliselt oluliselt pikem kui floresentslampidel ja tavalistel hõõgniidiga lampidel.
* Tüüpiliselt annavad floresentslambid külma valgust (violetsemapoolset) valgust, mis ei loo hubast valguslahendust. Odavamatel on veel see häda, et valgus väreleb (50 korda sekundis). Pikapeale hakkab see häirima, osadel inimestel hakkab sellest näiteks pea valutama. LEDe on seevastu erineva “soojusega” ja väga lihtne on leida 3500K (“soe valge”) LEDe. Samuti kui kasutada nende toitmiseks alalisvoolu, siis saab täielikult mitteväreleva valguse.
Miks siis LEDe nii vähe müüakse ja kasutatakse võiks küsida. Põhjuseid on siin ka minu arvates mitmeid:
* LEDid on ikkagi kallimad kui floresentslambid ostes (kuid arvestades nende ülipikka eluiga, siis võivad nad osutuda siiski odavamaks pikemas perspektiivis).
* Tavalistel LEDidel on valgustugevus suhteliselt nõrk ja neid on palju vaja, et head valgustatust saada. Aga on olemas ka nn power-LEDid, mille üks eksemplar iseenesest on 3-4W. Ma olen tähele pannud, et neid kiputakse aga müüma poodides omahinnast kordades kallimalt. Hea koht nende kohta küsimiseks on näiteks Oomipood. Sealt ei saa aga valgustit, vaid ainult LEDe endaid (minuteada).
* Tavalisetel LEDidel on vaja trafot ja alaldit, et need saaks vooluringi ühendada. See teeb paigaldamise keerulisemaks ja tekitab veel ühe koha, mis võib rikki minna (sarnaselt floresentslampide ballastiga). Uusim lahendus sellele on võrguvoolult töötavad LEDid, mida minuteada küll kusagil Eestis ei müüda, aga neid on võimalik tellida Farnell kataloogist. Jällegi Oomipood on Farnelli maaletooja ja oskab tõonäoliselt aidata.
25/10/2009 kell 9:21 e.l.
Aare
Aitäh härra Laasik!
Olen suhteliselt palju kaalunud koju LEDide soetamisest, kuid uppunud siiani probleemidesohu. Suurem osa edasimüüjaid ei oska sõnakestki poetada LEDide valgustugevuse kohta. Jah, pean ausalt tunnistama, et ega minagi tea midagi näiteks 50W halogeeni valgustugevusest, mistõttu ei oskagi seada kriteeriume, mille järgi hakata valima sarnase valgustugevusega LEDi.
Oh, oleks nüüd keegi asjatundja seda lugemas ja oskaks pimeda juhtida valguse juurde …
26/10/2009 kell 1:32 p.l.
andres
LEDis on ju samuti fluorestsentsaine. Ega valget LEDi siis tegelikult ju olemas pole. Ultraviolett-LEDide ja helendava aine baasil ju valged LEDid.
26/10/2009 kell 10:27 e.l.
Vigade parandus « minu energia
[…] Kommentaariumis on aga häid linke led-lampidest. Näiteks nagu see: https://minuenergia.wordpress.com/2009/10/18/hakkame-valgust-valima/#comments. […]
26/10/2009 kell 1:01 p.l.
Ints
50W halogeeni valgustugevus jääb vahemikku ca 700-950 luumenit. Praegu meil eestis müügil olevatest LED pirnidest mis sobiks olemasolevatesse MR16 (12v halogeen) või GU10 (220v halogeen) pesadesse – on kõige võimsam 5W’ne mis peaks andma välja ca 350-400 luumenit. Numbriliselt päris suur vahe. Pole ise kahte kõrvuti oma silmaga näinud aga müüja sõnul pidi olema samaväärne 50w halogeeniga. Palju sõltub ilmselt ka valguse langemise nurgast ja muudest teguritest. Plaanin see nädal ise oma silmaga üle vaadata kuna on ka käsil koduse elektritarbimise optimeerimine ja praegused 9x50W halogeeni võtavad päris tõhusalt energiat.
Odavama otsa LED’ide puhul mis otse olemasolevatesse pesadesse sobivad on kõige suurem miinus minu jaoks valguse dimmerdamise võimaluse puudumine n.ö “meeleolu valguse” tekitamiseks. Samas on olemas RGB LED komplekte mis võimaldavad valida valguse värvi ja intensiivsust seinast seina, meeleoluvalguseks väga hea aga samas ei sobi need n.ö põhivalgust andma kuna valgustugevus neil äärmiselt nõrk.
26/10/2009 kell 2:44 p.l.
Silver
LED-ide effektiivse kohta tasuks lugeda sealt:
http://www.sisustusweb.ee/article/884/
Selle tehnoloogia põhiline märksõna ongi väga varajane arengustaadium. Kui hõõglampide areng tundub lõppenud olevat, siis LED-id alles hakkavad valgustitena ilma tegema. Sellest tulenevalt on ka hinnad veel väga kõrged ja valgusviljakus (effektiivsus) areneb veel väga kiiresti. See sarnaneb teise pooljuhttehnoloogia haruga — mäluseadmete- ja protsessoritööstusega — kogu aeg tulevad välja uued ja veelgi paremad tooted, mis algul maksavad tohutult palju, aga kaotavad ka sama kiiresti oma hinda. Enamik LED-ile kulutatud rahast läheb jagamisele müügivõrgu ja arendusega tegeleva teadusasutuse vahel. Kui tehnoloogia on juba välja töötatud ja tootmisliin toimib, siis edasisise tootmise omahind on juba peaaegu olematu. Kuni aga arenguruumi jätkub, seni kulub suur osa sellest LED-i hinnast just tehnoloogia arendamisele.
26/10/2009 kell 4:20 p.l.
martin
sisuliselt pole midagi valida. kas hõõglamp v luminofoor. need tabelid on sihukesed so-so teisendused, mis tulenevad järgmisest: http://en.wikipedia.org/wiki/Luminous_efficacy
ilusti kenasti mustas kirjas valgel alusel.
ledidega on nõnda nagu üks eelnev kirjutas – power ledidega tuleb veel midagi kõne alla, aga sellisel juhul oleks tegu ogarusega – lihtsalt nende tasuvusaeg on üüratu. u sama teema nagu endale tuuliku ostmine.
minule hakkas see teema huvipakkuma suvel, kui kõrvalhoonet ehitasin. peale seda kui olin paarsada led-elementi kokkujootnud, lugesin lõpuks ka “manuaali”. ehk – tavaliste ledidega ühe toa valgustamine on samahästi kui mission impossible. 1,3lm 1 diood 🙂 ja paarsada luumenit tahaks ikka ruutmeetrile saada. lõpuks jäid luminofoorid. odav, efektiivne, kena soe valgus. ledidega saab väga kena efektvalguse (samuti käiguraja), aga mitte muud. luminofooride tööiga on mu arust ületähtsustatud. garaazi ja sauna 88-89ndatel paigaldatud luminfooridest on kümnest viimase kahe aasta jooksul ülesöelnud neli. kujutan ette et praegused võiksid olla tiba paremad..
26/10/2009 kell 4:29 p.l.
Alar Linna
Mis jutt see nüüd on, et LED valgustid on mingi ulme ja tulevik. Mul on kasutuses juba tükk aega nii 220 pealt töötavad LED lambid kui ka trafoga 12-14volti. Räästavalgustus, vannitoa valgustus, seinalambid. Näiteks seina ja laelampides väga head pirnid http://www.ledlightgrupp.ee/index.php?option=com_virtuemart&page=shop.browse&category_id=50&Itemid=58
Saadaval on nö “soe valgus”
26/10/2009 kell 10:46 p.l.
Martin
Toomas,
Võrguvoolut töötaval LED on lihtsalt muundur sees, mille eluiga ja tõrkekindlus on trafost ja alaldist oluliselt väiksem.
29/10/2009 kell 3:12 p.l.
Toomas Laasik
Enamus võrguvoolust LED valgustitest tegelikult ei tööta otse võrguvoolu peal (sarnaselt on ka “säästulampide” soklites elektrooniline ballast). Mainides võrguvoolu peal töötavaid LEDe, mõtlesin ma pigem neid:
http://bit.ly/1EROXf
Kuna endal käib praegu ka remont, siis ma proovin ise esialgu power-LEDidega garderoobi ära valgustada monteerides need alumiiniumlati peale (töötab ka jahutusena). Kui tulemusega rahul olen, siis vaatan, kas hakkan tuppa ka sarnast valguslahendust ehitama. Võibolla jääb see aga katki ka sellisel lihtsal põhjusel, et terve toa valgusemine läheb lihtsalt liiga kalliks.
Panen kirja ka mõned numbrid. Vaielge nende üle, kui arvate teisiti.
LED hind alates 50 EEK/watt.
Floresentslambi hind alates vast 7 EEK/watt.
Reaalne valgustugevus (lm): 1 watt LED = 0.5 W floresents
(vägagi vaieldav, aga see on mingigi võrdluspunkt. Kindlasti sõltub see suurel määral konkreetsetest lampidest. Targemad inimesed lükaku see ümber ja pakkugu oma number. Ja mina ei võta endale vastutust, kui keegi kasutab seda suhet ja peab pettuma)
Hetkel arvan, et voolutarve valgustuse suhtes peaks neil umbes sama olema. Aga see on ainult hüpotees hetkel, eks targemad kommenteerigu. Kui ma aega leian, siis võiks selle mõõtmise isegi ära teha mõne konkreetse led-i ja floresentslambi jaoks.
Nii et LEDi kõige kõvem argument on ikkagi väga pikk eluiga, mis tähendab et ost tasub ennast ära alles päris pika aja pärast.
29/10/2009 kell 3:21 p.l.
Toomas Laasik
Noh jah, natuke vastukäiv sai hinnang voolutarbe kohta, kuna mul puuduvad täpsemad andmed selle kohta. Aga ma ise pigem on ma lähtun “1W LED = 0.5W floresentslamp” seosest seni kuni seda pole ümber lükatud.
29/10/2009 kell 3:54 p.l.
Silver
Lisaks elueale on LEDil ka teisi tugevaid argumente: suurem valgusviljakus, kui hõõg- ja halogeenpirnil, kompaktsem ja mehaanilisetele mõjudele vastupidavam kui CFL (säästupirn). Nendel põhjustel on ka autotööstus hakanud tasakesi hõõgpirne just LED-idega asendama.
Muide see eluiga sõltub ka palju kasutamisest. Umbes aasta tagasi põlesid mu autol parktuled läbi, tavaliste hõõgpirnide asemele sai ostetud samasse pesasse sobivad LED pirnid. LED-idega sai asendatud ka auto numbri valgustus ja osa salongi valgustsest (seadus seda ei lubavat). Kuigi LED-id olid hõõgniidiga analoogidest umbes kümme korda kallimad lootsin ma just pikale elueale ja veidi ka aku säästmisele.
LED parktuled kustusid lõplikult umbes kuu ajaga, numbrivalgustus poole aastaga ja salongi valgustusest põleb veel üks LED. Rohkem ma sellesse autosse LED-e ei topi. Kui parktulede riknemise võis põhjustada lähitulede toodetud kuumus, siis muude kohtade puhul saab süüdistada ainult pinge kõikumisega kaasnevaid piike või LED/takisti kvaliteeti.
31/10/2009 kell 1:34 p.l.
Toomas Laasik
LEDid ja LEDil võib ka vahe olla. Kui mul ehitusprozhektor 500W halogeen läbi läks, siis esimene mille ma selle asemele ostsin, põles läbi paari päevaga, teine kestis vast nädala ja viimane ost on seni kestma jäänud.
Teine asi on see, et LEDid on muidu päris tundlikud voolu suhtes. Kui on öeldud, et “voltage drop” on maksimaalselt 2.1V, siis ei tohi LEDi peal olla rohkem kui 2.1V. (vähem võib olla, aga siis ta ei anna nii palju valgust). Kui rohkem voolu anda, siis ei lähe energia ülejääk mitte valguseks vaid soojuseks, mis elemendi läbi põletab. Autos on nii, et kui vool tuleb aku pealt, siis on vooluringis 12V, aga kui mootor käib, siis umbes 14.4V. Ma ei tea kas sa sellega arvestasid, kui sinna LEDe valisid.
31/10/2009 kell 9:05 p.l.
Silver
Minu proovitud LED pirnid pärinesid otse autopoest, kus need olid juba sobiva takistiga ja standardse kestaga varustatud. Pakendi peal oli ilmselt kirjas 12V ja ma ei mäleta, et selles osas oleks seal mingit valikut olnud. Nüüd on mul muidugi võimalik veidi tinutades läbi põlenud LEDid uute vastu vahetada ja suurem takistus panna, saaks poolmuidu uuesti proovida.
08/06/2011 kell 2:19 p.l.
Harris
Dear Sir,
This is Harris from Superlite which mainly produce LED lamps & Fittings including LED spot lamps ,LED G4 , LED Bulbs and LED cabinet lights etc.Welcome to learn more from http://www.nbsuperlite.com.
If you are interested or need any more information , pls don’t hesitate to contact us . 🙂
Best regards
Harris
——————————————————————————–
Superlite Electric Co., Ltd
Add:3 Floor,Unit 4, Gongmao Three RD,Jishigang Industrial Zone,Yinzhou District,Ningbo,Zhejiang,China
Website:www.nbsuperlite.com
Email:harris@nbsuperlite.com
Tel:0086-574-88187661
M.P: 0086-13958307635
Fax:0086-574-88187661
MSN: harris_superlite@hotmail.com
Skype: superlite_harris