Kord kuus loovutab suurem jagu eestimaalasi mingi hulga kroone elektri tarbimise eest. Samas jääb selgusetuks, kui palju millele on kulunud. Mitu krooni neelas pesu pesemine, kui palju meedia tarbimine…

Korraldame kaks kuud kestva eksperimendi, mis püüab Wenna ja Heiditi ning Saale ja Tõnu perede abiga tuvastada, kuhu need kroonid täpselt kuluvad. Uute teadmistega varustatult asuvad nad seejärel otsima võimalusi tarbetute kulude koomale tõmbamiseks ja säästvaks tarbimiseks. Tehes seda nii kaasaegse säästva tehnoloogia kui lihtsate nippide abil.

Meie eksperiment on selleks korraks ühel pool. Et eesmärk oli uurida, kuidas on ühel perekonnal argimugavustest loobumata võimalik säästa, siis on eksperiment jõudnud blogi kirjutiste näol oodatud tulemusteni.

Kõige olulisemaks peamegi seda, et tekkis reaalne säästma hakkamise kogemus. Üks asi on säästutarkus ja teooria. Hoopis teine lugu on kui pereinimesed peavad hakkama omal käel asjaga tegelema. Ka kõige lihtsamana näiv säästuplaan, ei pruugi lähemal vaatlusel osutada sugugi lihtsaks. Kasvõi näiteks säästupirnidele üleminek.

Niisiis. ..

Säästu planeerimine võtab aega, nõuab omal käel uurimistööd. Uute tehnoloogiate kasutajatugi on puudulik, säästutehnoloogiad ei jõua sageli tootearendusse. Ka siin peitub omamoodi dilemma. On ju tehnoloogiareng niivõrd kiire, et avalikkuse teavitamine ei suuda sammu pidada. Samas peabki see tehnoloogia veel tublisti arenema, sest hetkel ei ole veel midagi väga suurepärast ette näidata. Ja mida kiiremini see areneb, seda odavamaks see muutub.

Tekib irooniline tupik. Suured pered, kel ka kulud suuremad, peaks esmajärjekorras säästu planeerima. Ent kui see nõuab palju omal käel uurimist ja otsimist, siis võib see pere ajagraafikust lihtsalt välja jääda.

Lisaks tekivad siin esteetilised küsimused, mille peale vist praegu veel tootjad üldse mõelnud ei ole. Kas säästmise nimel ollakse valmis loobuma oma kodukujunduse põhimõtetest? Eksperimendi kogemus kinnitab, et üldiselt mitte. Seega lükatakse ka säästu edasi.

Saale ja Tõnu ning Wenna ja Heiditi pered olid siiski rõõmustavalt järjekindlad ja uudishimulikud ja tegutsesid agaralt. Säilitades oma argised mugavused ning vajalikke kulusid sihilikult mitte piirates.

Pered võtsid kasutusele säästulampe, paigaldasid hämara- ja liikumisandureid, proovisid taimereid enda hüvanguks tööle panna, tegid boilerite läbipesu ja püüdsid põrandakütte isepäisust ohjata juhtmevaba temperatuuriregulaatorist ja taimerist koosneva mehhanismi abil, ühendasid valveolekul seadmeid väljalülitusega pistikupesadesse, vähendasid küttepumba tööaega jne.

Tehnoloogiad arenevad, teadlikkus ja kogemused kasvavad ning seetõttu aeguvad ka selle eksperimendi tulemused.

Aga seniks õppige Wenna ja Heiditi ning Saale ja Tõnu kogemustest oma aja ja raha säästmise nimel!

norden.ee

Aeg lendab. Juba on möödunud enam, kui 9 nädalat eksperimendi algusest. Mida tartlased oma kodus energia tarbimise osas ette võtsid saab lugeda 29.10.09 sissekandest „Kokkuhoiu tulemus“.

Võimalike muutuste adumiseks võtame siinkohal võrdlusesse A) 4 esimest mõõtmisnädalat 15.09-13.10 (tarbiti vanade harjumuste järgi) ja B) 6-9 nädal 20.10-17.11 (muudetud tarbimisharjumused). Vahepealse nn viienda mõõtmisnädala jätame siinkohal välja, kuna see oli alles otsimiste ja muutuste sisse viimise aeg.

TULEMUSED: Oleme suutnud olla säästlikumad elektrienergiat tarbijad ja seda 20 kWh võrra, mis teeks arvel 25 krooni. Kas tõesti nii vähe?

Periood A     (1-4 nädal) Periood B     (6-9 nädal) Erinevus
Tarbimine kokku

596 kWh

576 kWh

-3,4%

sh öösel

295

278

-5,8%

sh päeval

301

298

-1,0%

Maksumus EE arve järgi oleks

838,60 kr

815,20 kr

-23,40 kr

Kui nii, siis vaatame eraldi otsa ka oma kuuele suuremale tarbijale, mis omakorda moodustavad ca 85% meie kogutarbimisest.

Periood A  (1-4 nädal) kWh Periood B     (6-9 nädal) kWh Muutus    kWh Erinevus
Vannitoa põrandaküte

193,02

260,29

67,27

35%

Boiler

121,17

48,99

-72,18

-60%

Valgustid

109,18

103,21

-5,97

-5%

Elektripliit

34,03

32,97

-1,06

-3%

Küttepumbad

30,30

21,67

-8,63

-28%

Televiisor, digibox, ruuter

27,92

19,22

-8,70

-31%

Kuidas on meie arvates saavutatud sellised muutused ning kas need on mõjutanud ka meie igapäeva elu-olu?

Vannitoa põrandaküte (24,2% kogutarbimisest): Selge see, et ilmad viletsamad ja seega põrandaküte tarbib vähem. Ning siin on meil veel harjumist vaja, et vannipäevadel ei jääks põrandaküte terveks järgnevaks ööks maksimumi peale. Aga, olles positiivne, siis kui poleks lülitile piirajat peal pannud, siis oleks energiat veel rohkem kulunud. Kuna põrandaküte on suurim tarbija ja ainus esimesest kuuest, kus trend positiivne, siis tegin täiendava rahalise arvestuse: mis oleks, kui teisel perioodil oleks olnud tarbimine sama mis esimesel neljal nädalal? Sel juhul oleks võit olnud lausa 120 krooni nelja nädala kohta.

Boiler (14,0% kogutarbimisest): Just, see mida ootame. Muutus hämmastav! Energia tarbimine lausa 60% väiksem! Kuna meie vattmeetrid mõõdavad lisaks tarbitavale energiale ka voolutarbija tarbimise aega, siis tegin täiendava arvutuse mõistmaks, kust on võit tulnud?

Periood A (1-4 nädal) Periood B (6-9 nädal)
Boileri tarbitud energia (kWh) 121,17 48,99
Tarbimise aeg (h) 56,13 23,28
Suhe kWh/h 2,16 2,10

Jah, ega targemaks saanud! Tarbimine tunnis minu jaoks sama. Kas see võit tuleb nüüd sellest, et puhastasime oma boileri sinna sisse 4 aastaga kogunenud saastast või hoopis sellest, et vähendasime vee maksimumtemperatuuri 50°C? Kes oskab miskit arvata, siis oleme tänulikud!

Valgustid (13,1% kogutarbimisest): Numbrid näitavad, et tarbimine on sisuliselt samaks jäänud. Samas võin ütelda, et toad on valgemad, kuna esikus, köögis, lugemislamp diivani juures  ning üks seinalamp töönurgas põlevad pea pidevalt. Seam on meil kompaktluminofoorpirnid ehk lumipirnid ehk kompaktid. Teisalt, kui mõelda sellele, et pimedat aega on juurde tulnud, siis oleks vanaviisi elades valgusele kulutatav energia hulk  kindlapeale kasvu näidanud. Seega hästi siingi. Sama energiaga rohkem valgust!

Elektripliit (3,9% kogutarbimisest): Tarbijana küllalt suur, kuid stabiilne tarbija. Siin väga muuta ei mõista, kui siis proovida järgida kahte enim propageeritud nõksu. 1) Kasutada vee ettesoojendamist keedukannus ja 2) lülitada pliit veidi enne toidu lõplikku valmimist välja. Meil need nõksud vee elu loomuliku osana välja ei tule. Harjumusjõud on suured.

Küttepumbad (3,8% kogutarbimisest): Siinkohal oli lülitiga pikendusjuhtme katelahju ukse juurde toomine tõesti lihtne lahendus hoidmaks kokku  pea kolmandiku esialgu kulunud energiast. Ei saa ütelda, et see seni mingit suur ebamugavust meie ellu toonud on. Pigem on selline sisse-välja lülitamine meile lisamugavust toonud. Nimelt, kui õhtul soojavee ringlus süsteemis peatata, siis on väga mõnus veidi jahedamas magada. Nii on hommikuti enamasti akumulatsioonipaagis piisavalt sooja, et kümmekond minutit pärast süsteemi käivitamist on mõnus soe õhk ruumides. AGA! Selle alles hiljuti meenus küttesüsteemi paigaldanud inseneri aastatetagune soovitus, et hoidku me pumbad pidavalt töös. Põhjus olevat lihtsalt selles, et torudesesse tekkib aja ikka mingit sadet ja ringluse katkedes on oht sademe settimisega ning … !!!!!!! Peame selles osas ennast harima ja võimalikke ohte hindama.

Televiisor, digibox, ruuter (3,2% kogutarbimisest): Mahud väiksed, kuid langus selge. Veidi üllatuslik, kuid tegelikult positiivne moment on see, et kuna digiboksi ülesse laadimine võtab aega, siis oma kärsitus meeles oleme nii mõnigi kord jätnud teleka sisse lülitamata ja hoopis telekava lapanud. Lihtsalt tänu lisatud lülitiga pikendusjuhtmele, mis teleka standby režiimis seistes kuluvat energiatarbimist piirab.

Järjekordne elektri kokkuhoiu testikuu on läbi saanud ja meie masinate elektritarbimine on kasvanud! Samas, me polegi teinud katset piirata tavapärast elu. Meie tarbimisküllane viie pereliikmega eluke vajab edasiveeretamist: ei saa jätta pesu pesemata või kuivatamata; kodune leib küpseb praeahjus ikka kaks tundi, saiamasin töötab kolme tunniste tsüklitega.
Tegelikult üleeile viisime linad ja käterätid õue kuivama. Pesukuivati mugis eelmisel kuul 112 krooni. Muidugi ei kuivanud staff ühe ööga ära ja hakkas hoopis padukat sadama. Eks toon täna need vettinud ja läbimärjad linad tuppa ning pressin kuivatisse.
Huvitav on ka, et pärast boileri läbipesu ja sügavkülma sulatust elektrikulu suurenes! Seletan seda sellega, et pärast läbipesu läks vaja lisaelektrit kahesaja liitri soojendamiseks, samuti sügavkülma külmutamiseks.
Selge arve vähenemine tuli uuest sügavkülmast, kuigi ilmselt ka selle läbikülmutamine võttis esiotsa suurenenud elektrisüsti.
Samuti võtsin ma aeg-ajalt ööseks arvuti pistikust välja ning ma säästsin kaks krooni ja viiskümmend senti.
Ma olen kuulnud, et Inglismaal oli raju reklaamikampaania, et inimesed võtaksid mobiililaadijad pistikust välja kui need pole kasutuses. Püüdsin neid aeg-ajalt välja lülitada, kuid hulluks ei viitsinud asja ajada, sest ennustatav võit oleks olnud nii kümme ehk isegi kakskümmend senti.
Teise testikuuga said parandatud ka mitmed eelmisel mõõtmisel tekkinud vead. Meie majas on kaksteist vattmeetrit ja on selgunud, et üks neist oli vigane. See, mis mõõtis kiirkeetja, leivamasina ja rösteri kuluks mõned sendid kuus. Vahetasin mõõduki ja selgus, et need masinad võtavad siiski 21 krooni kuus.
Samuti avastasin, et meie integreeritud nõudepesumasinale on mõningase roomamise abil siiski võimalik vattmeeter pistikusse surata. Sain teada, et see masinake võtab kuus 46 krooni.
Kuigi meie masinate elektritarve suurenes, meie elektriarve võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes. Väga lihtne – kütsime rohkem puid ahju! Põrandakütet kasutasime vaid mõnel nädalavahetusel kui ööbisime kodust eemal.
Mul on kahju, et me ei leidnud head võimalust kodumasinate öiseks käitluseks. Ilmselt tuleks ka sealt kokkuhoidu.

Eks kodukatsega ole nii, et mõned ootamatud asjaolud mõjutavad mõõtmistulemusi. On näha, et pesukuivati ja –masin on läinud kuul kõva tööd teinud. Jumala tõsi. Viisin kolm suurt kotti kasutatud lasteriideid komisjonikauplusse. Enne oli need vaja läbi pesta ja kuivatada. Kokku tuli umbes viis lisamenetluse korda.
Samuti ummistus kuu lõpus pesumasin. Enne kui me seda märkasime ja parandada taipasime, oli kuivati pidanud käitlema tavapärasest märjemat pesu. Mis loomulikult võttis ka rohkem elektrit. Võrreldes eelmise kuuga kasutasime 36 krooni 50 sendi eest rohkem elektrit pesu pesemiseks.

Teise mõõtekuu tulemused:
Nõudepesumasin 38,08 kWh
Külmkapp 31,13 (6,36 kWd-d rohkem kui eelmisel kuul)
Kodumasinad 17,56
Arvuti 9,35 (2,26 kWh-d rohkem)
Televiisor 31,76 (6,8 kWh-d rohkem)
DVD 1,32
Kuivati 92,79 (23,29 kWh-d rohkem)
Pesumasin 22,52 (6,88 kWh-d rohkem)
Sügavkülm 22,76 (4,47 kWh-d vähem)
Boiler 178,08 (54 KWh-d rohkem).

Oleme tänaseks läbi käinud pea kõik Tartu suuremad poed, kus valgusteid müüakse. Nii üheskoos kui eraldi. Lugenud muuhulgas ka meie blogi tänuväärt kommentaare, tahtsime siiski proovida, mida uut meile kauplustes räägitakse. Kas kauplused on täna valmis nõustama ostjat tänavalt? Millised on teie kogemused?

Kauplus nr.1 : Ehitustarvete kauplus. Sattun sinna nädalavahetusel, kus samas ka suur kampaania käimas. Seega palju rahvast. Lampide osakonnas on üks noormees, kellel käed tööd täis ja kuskilt otsast ei näi ta soovivat minuga suhelda mingite elektripirnide teemal. Pöördun murega letimüüa poole, kes kahetsedes vastab, et tema küll ei tea. Proovib ise telefoni teel lambiosakonna noormehelt küsida, kuid saab ka korvi. Lõpuks leiab ta mulle ühe tapeediosakonna töötaja, kes ka pirnidest üht teist teadma peaks. Ja ongi nii. Teab kus riiulitelt pirnid asuvad ja oskab karpidelt soravalt lugeda sinna kirjutatud numbreid. Leian seitsme erinevat pirnide tootja toodangut: Govena, Osram, Feron, Kanlux, BRE-Light, Megaman, Tungsram.

Kolm toredat aspekti sellest kauplusest:

1)      Letitöötaja oli üdini positiivne ja väga abivalmis ning püüdis mulle igati toeks olla. Kuigi tunnistas, et oli ennist soovitanud ühele ostjale mingit juhet, vaatamata sellele, et pole tegelikult üldse selle ala spets ning ei tea kas see juhe üldse ostjale sobilik on.

2)      Kohtasin vanemat abielupaari väga sarnase murega ning meil oli väga palju rääkida, vahetada kogemusi ja läbielamisi seoses kompaktluminofoorpirnide (lumipirn) kasutamisega. Võin kinnitada, et nemad olid väga skeptilised enamuse lumipirnide kvaliteedi osas.

3)      Kuigi kaupluses ei olnud spetsiaalset pirnide proovimise stendi, oli teisest osakonnast tulnud müüja meelsasti nõus minema lampide osakonda, et näidata, kuidas (säästu)halogeen ühes laualambis põleb.

Kauplus nr. 2 : Suur ehituspood. Pirnide valik suhteliselt kesine. Samas toodangut lausa kuuelt eritootjalt: Brilum, Kanlux, Gelighting, Tungsram, Wodmeng, Feron. Ühe müüjaga saan ka kontakti. Küsimusele millist pirni mu äsja läbi läinud 100W hõõglambi asemele tema soovitaks ei leia just väga professionaalset vastust. Sukeldume taas koos pirnide karpidelt lugema, mida huvitavat sinna kirjutatud on. Kaks üllatavat asja:

1)      Kaupluses on elektripirnid ühes kastis hunnikus koos nagu odava väljamüügi ajal riidepoes, kus sobrad ja leiad endale sobiva. Samas on näha, et inimesed võtavad meeleldi möödaminnes ka mõne säästuka. Täpselt ei ole aru saada, mis kui palju maksab, kuigi kastiserval hulk hindu olemas.

2)      Kaupluses on üleval selgitav ja abistav tabel eri tüüpi päevavalguslampide kasutamissobivuse kohta erinevates situatsioonides!

Kauplus nr. 3: Ehitustarvete kauplus. Väga meeldivalt eksponeeritud lambid ja pirnid. Lisaks väga suur valik erinevaid tüüpi pirne, kuid samas vaid kolmelt tootjalt: Osram, Kanlux, Megaman. Püüan kinni klienditeenindaja ning siin on tegemist tõelise spetsialistiga. Esimest korda tunnen, kuidas müüjast õhkab tõelist eksperti. Kahju, et jõudsin siia poodi vaid 20 minutid enne sulgemist, seega jääb meie vestlus minu jaoks lühikeseks. Kui olime oma jutu lõpetanud, siis jään veel pirnide leti ette uudistama. Müüja tuleb hetke pärast tagasi ja soovitab, et kui vaja säästupirni osta, siis ostku ikka Osramit. See on võrreldes, teiste täna pakututud variantidega kõige parem ja võid olla kindel, et see mis karbil kirjas vastab ka tegelikkusele. Teiste puhul ei saavat täna veel kindel olla.

Positiivne moment: Suur pirnide stend, kus näha kuidas uued pirnid välja näevad ja millist valgust välja annavad.

Kauplus nr 4:  elektrikaupade pood. Konkreetne soov saada laelühtrile timmer, küünlakujulised halogeenlambid ja veel mõned vidinad. Püüan algul ise stendi ja pirniriiuli abil sotti saada, mida täpselt küsida. Põhiliselt Philipsi pirnid. Olen tunkedes elektrikute vahel ainus naisklient poes. Õnneks peatub minu abiotsiva pilgu peale üks asjalikest müüjatest, kes (nagu hiljem selgub) on müügijuht. Selle mehe  soovituste kuulmiseks on teised inimesed nõus kannatlikult ootama. Saan timmeri ja sobiva katte, kuid E14 sokliga küünlakujulisi halogeene tuleb mõnest lambipoest otsida. Teiste vidinate jaoks pean esmalt tema täpsustavatele küsimustele vastata oskama. See müüja oskas peast vastata enamikule mu küsimustele (kataloogi lappasime ikka ka :)) ja pakkus käigu pealt lahendusi. Tõeline proff!

Kauplus nr. 5 : Valik praktiliselt puudub. Müüja tähelepanu saamiseks laulame taas ette oma mure, et 100W pirn läks toas läbi, uut pole võtta, sooviks ka midagi säästlikumat … vastuseks: „Oeh!“. Ja taas sukeldume pirnikarpidelt lahendusi otsima. Kuna see on juba neljas kauplus, siis näen juba ise, et siit „hunnikust“ pole midagi mõistlikku võtta. Valida on selliste firmade toodangu nagu Tungsarm, Feron, SC-saver. Kuna on pühapäev, siis rahvast on vähe ja saame kogu tähelepanu. Meie arutellu sekkub ka üks vanem meesterahvas, kel kindel soov saada uut kiirsüttivat säästupirni. Mõni aeg tagasi olla ta siit poest sellise ostnud ning see oli olnud rohelises karbis, peale kirjutatud ’Fast’. Tema jaoks sobivat lahendust ei leita, samas on meestel omavahel huvitav pirnide teemal rääkida ning koos koolitame ka müüjat. Jõuame jutuga kaasaegsete halogeenpirnideni ja lülitame sisse poes oleva LED-lampide stendi. Müüjale head aega soovides, saame tema siira tänu osaliseks, et olime talle palju uut ja huvitavat elektripirnidest rääkinud.

Kes peaks aitama teadmatuses ostjat, kui müüjal pole füüsiliselt aega või tegelikult ka kompetentsi? (Paberist infovoldikud “pirnimaailmade” juures ei oleks just säästuteema jätk, kuid vanemale generatsioonile ehk lihtsam variant.) Kuidas teha lihtsamaks mitmes asjas standardiseerimata valgusmaailmas orienteerumine, kui mängu tulevad ka sellised lumilampide puhul üliolulised muutujad nagu keskkonna temperatuur ja lülituste sagedus? Pirni kuju ja sokkel on veel need kõige lihtsamad asjad seal juures… Siin on potentsiaali kasvõi arvutimänguks, kus tuleks teha õigeid lambivalikuid pööningust keldrini ja sauna, garaaži kaudu õue.

Kokkuvõtteks: kui ostad uue valgusti, pakutakse poes selle juuede sobilikke hõõglampe. Kui tahad säästlikumat varianti, pead ise täpselt teadma, mida ja millisest poest küsida. Kui head nõu tahad kuulda, mine poodi siis, kui seal on vähe rahvast.

 

Teen põgusa vahekokkuvõtte, et mis meie tallinlased ehk majapere siiani oleme teinud.
• Vahetanud kuus hõõgpirni säästupirnide vastu. Neist üks on hämaraanduriga. Siit peaks tulema kindel kokkuhoid.
• Pesime boileri läbi. Kommentaatoritest paljud on ka väitnud, et pesu boilerile teeb head, kuid energia kokkuhoidu ei too. Tõsi, ka mõõtmine veel ei näita säästu, pigem vastupidi. Kahesaja liitri ülessoojendamine võttis ekstra koguse elektrit. Liiga palju tundub olevat argumente, et mitte kasutada boileril öölektrit: peamisel risk mikroobide elu elavnemisele.
• Sulatasin üles sügavkülma jäävooderduse. Kuigi ka seda nimetatakse klassikalise säästunipina, võttis külmkapi üleskülmenemine lisaelektrit. Peaksime kordama ühepäevalist mõõtmist.
• Kahes kohas võtsime kasutusele vargapesad, mida saab oranžist nupust välja lülitada. Eks sellest pea saama harjumus.
• Vahetasime vana Minski sügavkülma kapi uue vastu. Uus võtab kolme päevaga sama palju elektrit kui Minsk ühe päevaga.
• Oleme püüdnud taimeri abil rohkem ööelektrit kasutada ja panna kodumasinaid ööks tööle. Kahjuks katse on ebaõnnestunud, sest meie masinad ja taimer ei taha koos töötada.
• Tahame põrandaküttele saada regulaatorit, mis lülitab selle sisse ööks või kui temperatuur toas langeb alla mingi temperatuuri. Et põrandaküte on suurim kulu, siis peaks siit olema võimalus ka kokku hoida.
• Tahaks õuelampidele panna ka hämaraanduri või liikumisanduri.

Meie uus külmkappLeidsime lõpuks ühe Finluxi A klassi sügavkülma kapi nelja tuhande krooni eest.
Ma olen kuulnud, et sügavkülmikute valik on väike sellepärast, et inimesed on sel sügisel kõik ära ostnud sügisvarude säilitamiseks. Huvitav, kas asi on masus: ostad sügisel juurvilju ja liha odavalt, et hiljem nosida? Või on kodumaise ja ise kogutud toidu eelistus nii valdav?
Kokkuvõtlikult võib öelda, et interneti abil ostlemine praegusel ajal toimi. Ma ei tea, kas internetikülgede uuenduskuludelt hoitakse kokku või on isikkoosseisud nii väikesed, et info täpsustamiseks ei jää aega. Poodi kohale minnes selgub, et lubatud kaupa polegi. Lahendus on ikkagi ostukeskuste läbi kammimine. Me ei suutnud seda üle kahe päeva teha.
Ma ei saa öelda, et me leidsime unistuste variandi, pigem on tegemist kompromissiga.
Miks me valisime kapi ja mitte kirstu ning A ja mitte A+?
Põhimõtteliselt võtab kirst vähem elektrit. Aga nagu üks müüja ütles, siis võtab seal sobramine rohkem aega, kaas on kauem avatud. Sahtlitega kapis on kindlasti lihtsam tuulata. Tegelikult me ka ei leidnud nii kitsast kirstu.
Valikutes mis me leidsime oli A ja A+ vahe vähemalt tuhat krooni, kui mitte isegi kolm tuhat.
Elektrikuluna ei teeniks seda vahet ilma peal tagasi. Ma olen seda meelt, et kokkuhoid ei tohi olla silmapaistvalt kallis. Olgu see siis elektri või looduse säästmine, mahetoidu kasutamine: kui hind on kordades suurem tavatootest, siis pole enam tegemist säästmisega. Teadusajakirjanik Tiit Kändler kirjutas kunagi toreda arvamusartikli Eesti Päevalehes, kus ta just seda sama mõtet arendas.

Ka sügavkülma kasutusjuhised pole Eesti keelesKas peab ikka masin kindlasti olema kõige energiasäästlikum? Kas hinnavahe 1300 krooni A ja A+ vahel tasub end ära?
Üllataval kombel enamik tootjaid ei paku või ei too Eestisse kõige energiasäästlikumaid tooteid. Meie puhul siis sügavkülma. Jällegi, Electroluxilt leidsime A+ jääkirstu (mis ka sobiva mõõduga).
Helistasime Snaige edasimüüjale – nemad toodavad vaid A energiaklassi. Kas A ja A+ vahe on suur? Ma ei leia internetist seletust. Lehekülgede kaupa tuleb juttu hoonete energiatähiste kohta, aga mitte kodumasinate. Oskab keegi soovitada kust otsida.
Leidsin veel sügavkülmadest Candy A+ , Whirlpool B klass, Schlosser A. Zanussi ei sobi mõõtude poolest.
Ma olen näinud Beko kirste müügis, kuid otsingumootor ei leia neid üles. UPOt samuti mitte. Electroluxist veel kallimad kaubamärgid nagu Bosch, Miele, Smeg olen jätnud mängust välja.

25 aastat vana südavkülma kappMa imestan, et Eestis on nii väike sügavkülmikute pakkumine (vähemalt internetis, sest mul pole tšekkamiseks aega mööda poode sõita). Kõik need uued ja uhked majad, kus on imelised laia ekraaniga telerid ja helisüsteemid, mis kukutavad kuulajad istuli? Kas neis majades sügavkülmikuid polegi? Väga lai on valik kappidele, kus pool on jahekapp ja väiksem osa on sügavkülm. Sellist me ei otsi.
Minu esimene tingimus on, et masin peab olema A-energiaklassist, mahtuma keldriuksest sisse ning mahutavus peab olema 210-liitri ringis. Eelistaksin kirstu, kuid kui mõõtmed ei sobi, siis valin kapi.
Kõige korralikum valik on siiski E-Luxis (Electrolux, Zanussi, AEG). Üks Electroluxi kirst mahuks ehk isegi nibin-nabin uksest läbi.
Et mitmed kommentaatorid on laitnud kaubamärgi-jahti, siis püüdsin otsida alternatiive.
Solidaarsusest leedukatega alustasin Snaigest. Neil on Eestis esindus, kuid interneti kaudu ei suutnud leida sügavkülmikuid. Need peavad olemas olema (mul on ju keldris 25 aastat vana Snaige sügavkülma kapp). Neil on üldse imelik internetileht – masinad on toodud välja disaini järgi, mitte selle järgi, mis tööd nad peavad tegema. Expert elektroonikal on jälle masina kõrguse järgi lahterdatud. Kah huvitav moodus.
Mõningase otsimise peale leidsin lisaks E-Luxile veel külgi, kuid masinatele alternatiive mitte. Hinnad on ka üllatavalt kõrged.
Omega lehekülg on E-Luxile alternatiiv. Sealt leidsin sügavkülma kapi Schlosser.
Muuseas, paljud huvitavad alternatiivkaubamärgid on kas B-energiaklassist või on A-klassi masinad erakordsed kobakad. Siiski olen leidnud ühe võimaliku Candy kirstu (maiuse-masin võiks olla tõlge inglise keelest). Kas te usaldaksite sellist kaubamärki (Candy CCFE205)? Vahe eelistusega number kaks ehk Electroluxiga on 800 krooni. Arvestades kvaliteedi ootusi pole see küll kosmiline hinnavahe. Ma olen valmis nime ja kvaliteedi ootuse eest rohkem maksma.
Ohhooo! Veel enne magama minekut leidsin mingist suvalisest interneti poest (tuhat1) Snaige sügavkülmikuid. Olen liiga unine, et neid läbi töötada, kuid mõõtmed ja energiaklass sobivad. Hind on ootamatult kõrge võrreldes selle Electroluxi 210 liitrise kirstuga, mis meil võib-olla isegi mahub uksest sisse (võib-olla aga mitte).

Majas on suured põrandaküttega pinnadMa olen leidnud põrandaküttele päitste pähe panemiseks ühe võimaliku lahenduse: raadio teel töötavad vidinad nimeks Auraton termostaat (kunagi oli nende nimi Euroster). Mõte on selles, et toas on termomeeter, mis suhtleb raadio teel kontrollikeskusega keldris või koridoris. Taimeri laadset süsteemi on võimalik panna kütet sisse lülitama kellaajaliselt (hakkab tööle öösel) või temperatuuri järgi (kui toa temperatuur langeb näiteks alla 16 kraadi).
Ühtel tuttaval nimega Mart paigaldati see ehituse käigus 2002. aastal, sest ehitaja soovitas. Mart väidab, et see ei vaja juhtmete vedamist, küll aga mingi spetsialisti kohale tulemist. Mardi mäletamist mööda maksis vidin kaks tuhat krooni pluss paigaldus. Tehnikainimesed, öelge kas see on soolapuhumine või lahendus.
Leidsin internetikülje: http://www.auraton.pl/index.php/en

HämaraandurÖöelekter. Üritame kasutada pesumasinal ööelektrit. Taimeri abil. Meenutan, et nädala pusisime taimeri töölesaamisega – et ta mõistaks argipäevade ja nädalavahetuse erinevust. Saime tööle. Ta ei talunud üheks päevaks mitut juhist. Käsin lõpetada töö reedel kell seitse hommikul ja alustada samal õhtul uue programmiga kell 23.59. Värske tööga tuleb alustada järgmisel päeval ehk laupäeval kell 00.01, sellest saab masin aru. Peaasi, et vahetub ööpäev, olgu või kaks minutit ülesande vahe.

Taimeri mõte on selles, et laome päeval masina kraami täis. Pärast viimast hilpu lülitame masina justkui käima, aga vurama hakkab ta südaööl.

Me ei saa pidada süsteemi  toimivaks, sest oleme teinud palju erandeid. Liiga tihti on olnud arusaamist, et viiest pereliikmest kellegi tähtis hilp vajab kiiret menetlust.

Samas leian, et taimer võib vabalt lebotada pesumasinal ja sobival päeval kasutame seda. Mingi kokkuhoiu ikka saab ja hull ebamugavus see ka pole.

On selgunud, et meie AEG-pesukuivatit ja Whirlpooli nõudepesumasinat taimeriga kasutada ei saa. Mõlema on-off nupud ei sobi selleks trikiks.  ise ka ei anna mingeid viitefuntksioone – olen valinud võimalikult väheste ülesannetega masinad. Ilmselt siit blogist on selgunud põhjus: liigne keerulisus pole meile sobiv.

Valgustus. Otsime õue sobivaid valgustusi. Tõin koju mingi hämaraanduri, mis tuleb monteerida lambi külge ning siis saab kasutada igasugu pirne (hõõgniidiga, säästupirne või halogeene). Oomipoes öeldi mulle, et seda on imelihtne paigaldada. Ma mõistan neid – minust oli vaja kiiresti lahti saada, sest enne kui naine hakkab elektrit mõistma, tõuseb päike solgipangest. Tõsi ta on. Wend venitab monteerimisega kummi, sest ta ei usu, et mõistujutt faasidest on tema kaalukategooria ülesanne. Näis.

Kööki ostsime hämaraanduriga säästupirni. Seni olen ma rahul. Kuigi ta mõnikord on natuke hüsteeriline – lülitab iga viie minuti tagant end välja ja sisse justkui ei suudaks otsustada, kas on valge või pime. Ja hommikuti ka. Lülitan pirni sisse. Ta mõtleb 30 sekundit ja lülitab end sisse. Mõne aja pärast ta lülitab end uuesti välja – justkui tal oleks ka mingi liikumisandur. Kui liigud köögis, siis lülitab end uuesti sisse. Teinekord hämaras, kuid kasutamata köögis on teinekord sama trikk. See mind ju ei häiri, sest ma pole ise ruumis. Kuid ma ei saa aru, miks ta nii teeb. Hämaratundlik pirn on Osrami mingi variant (karbi ma viskasin minema). 200 krooni maksis.

Ost. Plaanime vahetada välja 25-aastase Minski. Ma ei julge otsust teha. Kõige parem oleks külmakirst. Mingi A+ kategooria. On selgunud, et külmakirst meil keldriuksest ega aknast sisse ei mahu. Jääb siis uksega külmkamber. Aga tõesti, mida ma veel pean teadma? Kas Electrolux on normaalne? Või võib olla mingi tundmatum firma?

Mõtlen, et kuigi kirst on säästlikum, siis see ei mahu meile keldrisse, kus me seni oleme külmkappi hoidnud. Ma ei saa ju panna kirstu tuppa säästlikkuse eesmärgil? Seda enam, et jahedamas ruumis on külmuril vaja vähem tööd teha.

Fookuses

Värske uuring "Bioenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis, Lätis ja Leedus" (www.norden.ee)

Korraldajad

norden logoeak logo

Toetaja

k-rauta logo

Arhiiv

Follow

Get every new post delivered to your Inbox.